Vaene on vastik olla

Vaene on vastik olla

Ma lugesin hiljuti raamatut, mis rääkis depressioonist. Mitte, et ma ise kuhugi mutta oleksin vajunud viimasel ajal, aga hea on ikkagi pilk pidevalt värske hoida ja uusi „omadusi“ juurde õppida. Näiteks selliseid, kuidas depressioonis inimesi veidigi aidata või nendega samas keeles rääkida.

Ei tule vist väga suure üllatusena, kui ma ütlen, et vaesusel/rahal ja depressioonil on väga tugev side. Raamatus oli hunnik uurimusi, mille tulemused näitasid selgelt, et suurem risk depressiooni langeda on pigem sendiliigas mürgeldades kui neil, kelle päeva suurim mure on see, et nende chihuahua lihtsalt värises mersu tagaistme naha marraskile. Põhjus oli üsna lihtne: vaesematel inimestel on keeruline näha (helget) tulevikku ning seetõttu on keeruline hoida rõõmsat meelt ja rikkamal kihil on tulevikupilt pilvitu. See on hästi lihtsustatult asju kokkuvõttev siin praegu.

Kas mina olen vaene olnud? Oleneb, kuhu piir tõmmata. Jah, mul on alati olnud kõht täis, elekter majas, soe vesi ka ja võimalus käia koolis. Samas ei olnud mul noorena eriti plekki, millega oleksin lihtsalt suvalist kraami endale kokku osta saanud ja enamus riideidki olid enne mind samast kehast ellu astunud inimeste pärandused. Võib vist öelda, et joppas, et varasemad tulijad minuga samast soost olid...

Meie peres ei räägitud mitte kunagi otseselt rahast, aga alati oli nagu veidi tunda, et meil ei lähe päris nii hästi nagu oleks tahtnud. Teisest küljest ehk ongi nii parem, sest on ka selliseid uuringuid, mis ütlevad, et kui vanematel on vähem raha, siis nad kompenseerivad seda lastele rohkem tähelepanu andes. Ei ole ka halb diil tegelt ju?

Aga on üks mõte, mida seal raamatus otse välja ei öeldud, kuna rahateemad olid seal rohkem nagu taustamuusikaks, kuid mis tundub igati loogiline: mida raskem on olukord, seda suurem on inimese motivatsioon sellest välja rabeleda. Noh, seda muidugi juhul, kui üldse veel mingit motivatsiooni alles on. Sest tihti seda enam ei ole ka.

Sama asi kehtib vaesuse puhul. Kõige vähem pingutama on motiveeritud see seltskond, kes elab just nii mugavalt, et kõik nagu oleks olemas, aga tegelikult eriti hästi ei lähe siiski. See on see jutt, et „võiks ju midagi veel ette võtta või uut proovida, aga peale tööpäeva on niigi väsinud olla ja tegelt võiks hoopis kanal kahest seda uut „Hambaarstide tuleproovi“ saadet vaadata“. Ja nii need õhtud lähevad. Ja nädalad. Ja kuud. Ja elu...

Kui ma täna enda peale mõtlen ja siin endast räägin, siis ma olen üsna kindel, et mind pani pingutama mu lapsepõlve kogemused ja see väike puuduse tunne, mis oli pidevalt kuklas (võidu koos koolis saadud tutistamise armidega). Parajas koguses defitsiiti võib olla väga mõjus meetod, et oma olukorda muutma hakata.

Minu lapsepõlves oli üsnagi tavaline olukord, et kui tahtsin millegi vähegi ägedamaga tegeleda (näiteks lumelauaga sõita), siis laua pidin sõpradelt laenama ja lumelaua püksidki sündisid loominguliselt stiilis nii, et tavaline dressipüks sai toidukilesse tõmmatud ja ajas asja ära küll.

Selliseid näited on veel ja veel ning mul on senimaani meeles see tunne, kui kehv ja tujutu on midagi ägedat teha, kui kogu varustus ise molekulidest kokku ehitada tuleb ja võrri mootor naaberlauda lüpsimasina seest „laenata“ tuli.

Ma vist ei suuda ette kujutada absoluutset vaesust, kus puudub igasugune elementaarne eluks vajalik ja päris kindlasti on peamine tähelepanu sel juhul vaid ellujäämisel. Suuremate plaanide tegemine on paratamatult suhteliselt välistatud. Samuti oli selles depreka raamatus kirjas, et kui inimene on juba vaimselt nii põhjas, et isegi mudas elav vana sõber zooplankton peab talle juba ülevalt alla vaatama, siis on sealt väääga raske välja rabeleda.

Mis ma selle epistliga teile öelda tahan?

Mugavus on ohtlik!

Jah, me võime nalja teha ja mõelda, et küll vanarahvas oli ikka loll, kuna pani kevadel kartulid maha ja võttis samad kartulid sügisel üles. Aga mõned nende tarkuseterad kehtivad tänagi: rahulik meri pole kunagi osavaid meremehi teinud. Oled kuulnud sellist ütlust?

Kui su elu on täpselt selline piisavalt mugav ring kodu-töö-toidupood-kodu-telekas-voodi-töö ning see lubab nädalavahetusel terve perega autoga Prismasse poodlema ja Lido´sse liiga kalleid ja Ott Kiivikase moodi pruuni õlisse masseeritud halva maitsega friikaid sööma minna, siis just sind ongi väga raske parema elu nimel pingutama meelitada. Sul on praegu liiga mugav olla!

Mõnel oma töökohal olen ma aidanud müügiinimesi ettevõttesse värvata ja nendega alguses tegelema pidanud. Tead, kes on kõige paremini oma tööd teinud ja kõige edukamad selles? Vot just need poisid ja tüdrukud, kellel on sokis väike auk ja kes peavad päriselt ise oma esimese 12m2 suuruse üürikodu eest üüri plekkima. Elu on näidanud, et kui sul on turvavõrk all ja põhimõtteliselt ka ilma palgata ära sure, sest memm ja taat ikka väikse ülekande teevad, siis sellevõrra on paljudel motivatsioon ise hakkama saada kõvasti madalam.


Veel samadel teemadel

Intress 2% kuus

Vali summa
100 €
5000 €
Vali periood
2 kuud
60 kuud
Kuutasu
0 €