Miks tasub kodu alla plekki panna?

Miks tasub kodu alla plekki panna?

Kui aus olla, siis seda lugu on praegu väga raske kirjutada. Ma suudaksin selle küsimuse ühe lausega ära vastata, aga no mis lugu see selline siis oleks. Maailma kõige lühem blogipostitus?

Hakkan siis natuke kaugemalt pihta ja püüan selle teema kohta end teile avada nagu kurg oma nokkasid, kui põllul paksu kärnkonna näeb. Muuseas, kes veel ei teadnud, siis kured söövad konnasid ja mitte kuidagi EI TOO nad lapsi. Esiteks, kust peaks kured need lapsed võtma ja kuidas nad sinna said, kust nad neid võtavad ning teiseks ei tohiks talvel siis keegi lapsi saada, kuna kured on lõunamaal. Ma tean, ma olin ka alguses faktist šokeeritud ja pidin maha rahunemiseks töölt vaba päeva küsima, aga nüüd hakkan sellest vaikselt üle saama.

Ma tahan tegelikult alustada sellest, et miks kodu oluline on ja kuidas see tervet su elu positiivselt mõjutada võib. Valede otsuste tõttu või kodule tähelepanu pööramata jättes võib mõju vabalt negatiivne olla. Hakkame pihta.

Ööpäeva võib jagada laias laastus kolmeks osaks: esimesed 8 tundi ööd ja magamist, aga olenevalt ülemuse iseloomust võib see 8 tundi stressi ja vähkremist tähendada, teised 8 tundi tööpäeva ja viimased 8 tundi niisama munemist või trenniga/perega/armukestega tegelemist. Ehk siis suurema osa ööpäevast veedab keskmine inimene kodus, kui ta just liiga tihti armukese juures ei maga. Või koridoris ei maga, kui abikaasa selle viimase kohta teada sai...

Proovime arvutada nii, et kui tavalisel argipäeval on keskmine inimene 8 tundi tööl, siis kodus olemise aega jääb 16 tundi. Okei, võtame veidi maha tööle minemise ja tulemise jaoks kuluvat aega ja väike poetiir õhtul, aga suures pildis on numbrid samad.

Kui nüüd mõelda, et kuhu tasuks oma plekki kulutada, siis tänane teema viib kõik otsad koduni. Veeta iga päev 16 tundi keskkonnas, mis sulle ei meeldi? No mai tea... Kuidas saabki üldse hea tuju olla või motivatsioon tegeleda oma tööga nii, et direktor sind iga kuu järjest suurema rahapakiga viskaks?

Ma kuulasin hiljuti mingit intervjuud ühe Eesti ettevõtjaga. Ei, see ei olnud Urmas Sõõrumaa, kellele on võimalus oma kodu kõik seinad margariiniga katta (see on kõige kallim toiduaine, mida ma tean) ja igal hommikul viinereid süüa, mille "parim enne" ei saanud juba märtsis läbi. Tegemist oli täiesti tavalise inimesega, kes ajab tasapisi oma äri ja kellele esitati alguses täiesti igavana tundunud küsimus: "Mille pealt sa raha kokku ei hoia?"

Vastus? Vastus oli: kodu pealt.

Ta ei kasutanud küll täpselt samu argumente, et me veedame kodus suhteliselt kaua aega vaid ta rõhus pigem sellele, et kodu peab olema koht, kus sul on nii mõnus ja lebo olla, et saad ennast misiganes järgmiseks katsumuseks "täis laadida". See on nagunii teada, et meie elu on katsumusi täis ja nagu öeldakse, siis eestlane on õnnelik vaid väikese hetke. Selle hetke, kui üks jama on möödas ja teine pole veel kohale jõudnud.

Kui aus olla, siis ma hakkasin peale seda intekat ka enda kodu teise pilguga vaatama. Võibolla ma peaksin omale päris voodi ostma, mitte kuuseokstest tehtud (null eurot kulu!) asemel magama? Äkki peaksin ostma rohkem kui ühe lambi koju? Seni olen kasutanud ühte lampi, mida siis toast tuppa kaasas vean, kuna ma ei ole ju nagunii kunagi kahes toas korraga ja miks raisata, ma ei saa aru?

Vot, ei teagi, aga mõtlema pani küll, kui sellist tarka onu kuulata. Eks see ole veidi siuke ärikate värk, et sisustad muudkui kodu ja tõenäoliselt ta ka sööb rohkem kui ühe sooja toidukorra nädalas, aga seda on tegelikult väga motiveeriv kuulata, et siis ennast samale tasemele upitama hakata.

Praegu ei ole ma veel nii hulluks läinud, et omale teise valgusti poest toonud oleksin, aga väike nimekiri hakkab küll tekkima, et seda unwind (ei leidnud head eestikeelset vastet, aga see sõna tähendab umbes aega maharahunemiseks või energia/erutuse mahalaadimiseks) aega võimalikult kvaliteetselt kodus veeta.

Kahjuks ma ise suurem asi remondi- või sisustusemees ei ole, aga selliseid trikke tean isegi mina, et võiksin oma toad valgeks värvida, kuna see pidi ruumi suuremaks tegema ja muidu ka andma päevadesse sellist helget nooti, mida meil siin lörtsivabariigis kohe varsti hädasti vaja minema hakkab.

Nüüd hakkab mõte lendama! Ilmselt pean põrandad ka rikaste kombel laminaatparketiga veidi paremaks tegema, sest kaua võib õhtuti kannast pinde välja nokkida, mis hööveldamata (jah, see oli kõige soodsam variant) põrandalaudadega kaasnevad.

Ehk siis jah, minu mõtlemist muutis see teema küll. Kui on valida, kas osta tonni euroga need inetud võrgust Balenciaga botased, milles ma veedan 44 minutit tööle minnes ja töölt tulles või selle sama tonni eest uus köögimööbel ligi võtta, siis ilmselgelt võidan ma rohkem ilusa pliidi peal tatra küpsetamisest.

Haritud ja filmiklassikat hindava poisina panen ma siia lõppu sügavmõttelise tsitaadi "Nukitsamehe" filmi Kodulaulust:

"Kodus mõni väike asi

korraga on suur.

Kodu oleme me ise:

väikene ja suur."

Näed siis, laul ütleb ju, et alati ei peagi kodu suhtes midagi über suurt tegema, sest ma juba näen, kuidas sul kuvalda käes sügeleb ja plaanid oma ühetoalise korteri vaheseinu maha võtma minna, et ruumi juurde saada. Kuigi ma loomulikult kiidan heaks sellise kodu laiendamise strateegia, siis tegelikult piisab vahel mõnest väikesest asjast, mis kodu tunnet kodusemaks muudab ja ootamatult suurt mõju avaldab.

Ma vist ikkagi lähen uue kuu alguse puhul poodi ja ostan teise lambi nüüd endale.


Veel samadel teemadel

Intress 2% kuus

Vali summa
100 €
5000 €
Vali periood
2 kuud
60 kuud
Kuutasu
0 €