Mida teha kui oled jäänud võlgu?

Mida teha kui oled jäänud võlgu?

„Võlg on võõra oma“ vanasõna tehakse selgeks meile juba maast madalast ning selle ütluse põhisõnum on, et kohustustesse peaks alati suhtuma hoolsalt. Samuti teame me, et võlgu elamine ei ole pikas perspektiivis majanduslikult otstarbekas, kuid paraku leidub tarbimises veel valdkondi, kus laenude toeta sageli hakkama ei saada. Sellest tulenevalt võiks paralleele tõmmata seaduspärasusega „kus laenajaid, seal võlgnikke“ - Mida siis ikkagi teha, kui oled jäänud võlgu?

Laenuvajadus ning probleemide ennetamine

Tõenäoliselt omab iga keskmine eestlane elu jooksul vähemalt üht eluasemelaenu, kahte autoliisingut ning minimaalselt üht tarbimislaenu/järelmaksu.

Iga tarbija elementaarne soov on, et võetud laenukohustuste täitmine sujuks ilma viperusteta. Selle tagamiseks on rangelt kohustuslik täita krediidiasutuste esitatavat nõuet finantskohustuse võtmisel hinnata oma reaalset maksevõimet ning alati võrrelda laenupakkumiste krediidi kulukust konkureerivate pakkumistega. Põhjalik eeltöö enne laenu võtmist pole oma lihtsuses tegelikult muud kui ennetav meede vältimaks asjatut raha kulutamist.

Seega peab iga inimene ise veenduma enne lõpliku laenuotsuse tegemist, kas laenuvajadus on õigustatud ning kas võetav kohustus on vastavuses tema tegeliku maksevõimega. Ainult nii saab vältida tulevikus tekkida võivaid probleeme ning tagada samal ajal selle, et makseraskustesse sattumise risk oleks võimalikult madal.

Makseraskuste tekkimise vastu ei ole keegi kaitstud, miks?

Koroonakriis 2020 aasta kevadel oli ilmekas näide, et põhjalikust ettevalmistusest hoolimata võib tekkida ka väga hea krediidivõimekusega tarbijatel olukord, kus ajutiselt või halvemal juhul ka pikema perioodi vältel laenumaksete tasumine ei ole sissetuleku katkemisest tulenevalt enam võimalik.

Kahtlemata on makseraskuste tekkimise näol tegemist situatsiooniga, mis võib pikemat perioodi kestes avaldada küllaltki negatiivset mõju tarbija võimalustele tulevikus teha edukalt muid tehinguid finantsmaailmas.

Sisuliselt võib väita, et mistahes põhjalikku kalkuleerimist teostades enne laenulepingu sõlmimist ei ole keegi ootamatuste eest 100% kaitstud. Laenulepingute puhul on tavaline, et ettenägelikkust oleks vaja omada pikemaks perioodiks, kuid see ei ole paraku alati võimalik.

Kuidas mõjutab võlgnevuse tekkimine tarbija edasist finantsvõimekust?

Levinuim arusaam on, et varasema eeskujuliku maksekäitumise ajaloo rikkumine võib maksta valusalt kätte nendel hetkedel, milles end nähagi ei osata – kasvõi kodulaenu taotlemisel. Just sellest tulenevalt soovitatakse keerulise olukorra tekkimist ette nähes juba eos operatiivselt tegutseda ehk mitte jääda ootama aega, kuniks laenumaksed on juba lootusetult „hapuks läinud“.

Üldine reegel on, et mida varem makseraskustesse sattumisel oma laenuandjaga avameelselt olukorrast rääkida, seda paremad on võimalused kõige mustema stsenaariumi ära hoidmiseks. Võtmesõnaks siinkohal peakski olema ausus, avatus ning tihe koostöö krediidiasutusega ka ebameeldivates olukordades.

Oma lepingulisi suhteid laenuandjatega tasub hoida selgetena ka keerulistes olukordades. Ole krediidiasutuse vastu aus ning avameelne erinevate lahenduste leidmisel juba enne, kui laenud on jõudnud lootusetult hapuks minna – nii väldid tõenäoliselt suuremasse võlakeerisesse sattumist!

Mida saab tarbija ise teha, et end võlgade tekkimisel kõige paremini aidata?

Suuremate võlgnevuste tekkimise ohus on kõige mõistlikum hoida otsekontakti oma laenuandjaga, kellega koostööd tehes on võimalik rakendada erinevaid abinõusid ajutise maksekoormuse vähendamiseks.

Tavapäraseim meede taolise olukorra tekkimisel on ajutise maksepuhkuse vormistamine, mis sisuliselt tähendab kas osalist või täielikku laenu tagasimaksete peatamist kokkuleppes määratud perioodiks. Enamasti küll ei tähenda maksepuhkuse kasutamine seda, et krediidiandja vabastab oma kliendi täies ulatuses tagasimaksetest, vaid teeb seda osaliselt. Üldjuhul sõlmitakse sellised kokkulepped piiratud ajaperioodiks, 3-6 kuud, ning makseid vähendatakse põhiosa suuruse ulatuses. Seega jääb maksegraafikust tulenevate intresside tasumise kohustus kehtima ka vormistatud maksepuhkuse perioodiks, kuid laenu tagasimaksete suurust on selleks ajaks siiski oluliselt vähendatud.

Kas maksepuhkusel olemine on tasuta teenus?

Tasub tähele panna, et teatud juhtudel võib maksepuhkuse vormistamise teenus olla tasuline ehk võib endaga kaasa tuua täiendavaid kulusid. Õnneks on finantsteenuste turul valitsemas tihe konkurents, tänu millele käivad enamus krediidiandjad oma hinnakirjas maksepuhkuse kasutamise võimaluse välja teenustasuvabana.

Enne lõpliku laenuotsuse tegemist tuleks tutvuda laenuandja pakutavate lisateenuste nimekirja ning nendele kehtestatud tasumääradega. Tasuta maksepuhkuse kasutamise võimalus on tänuväärne teenus, sest just keeruliste hetkede ilmnemisel võib sellest makseraskuste leevendamiseks olla tarbijale kõige suurem abi.

Muud võimalused võlgadega toimetulekuks

Juba tekkinud võlgnevustega tegelemisel on teiste võimaluste kõrval sobilikuks päästerõngaks ka refinantseerimislaen, mida suurem osa laenuandjatest oma erinevate teenuste seas pakuvad. Olemasolevate võlgnevuste likvideerimiseks on see tarbija jaoks hea variant - oma teenusepakkuja juures tagasimaksegraafikute pikema perioodi peale vormistamise tulemusel vähenevad seni kokku lepitud laenumaksete suurused. Kasulik alternatiiv on see ka nendele, kes soovivad oma võlgnevustes olevate kohustustega üle tulla mõne teise krediiditeenuse osutaja juurest.

Mis on refinantseerimislaenu eeliseks?

Refinantseerimislaenu eeliseks on kõrge intressiga laenude koondamise võimalus soodsama lepingu alla ning seeläbi igakuise maksekoormuse vähendamine. Mõistagi toob selle teenuse kasuks otsustamine kaasa seniste laenu tagasimaksetähtaegade pikenemise, kuid võimaldab siiski „pehmemat maandumist“ pingeliseks kujunenud eelarve puhul.

Refinantseerimislaen annab hädas tarbijale võimaluse mitmete kulukate kohustuste koondamiseks üheks soodsamaks laenuks. Uuri oma laenuandjalt, kas nende teenuste seas on see võimalus olemas!

Olenemata tehtud pingutustest võib võlasituatsioon mõnikord siiski eskaleeruda. Mida selles olukorras edasi teha?

Mõnikord juhtub nii, et mistahes ennetavate meetmete rakendamisel ei ole tulemused siiski soovidele vastavad. Võlgnevustega kipub ikka nii olema, et nendega seotud olukorrad eskaleeruvad ehk väljuvad kontrolli alt kiiremini, kui tavapäraselt oodata osatakse. Selle tõttu on paslik välja tuua mõned juhised, mida on sobilik rakendada olukorras, kus eraisiku finantskriis on endalegi ootamatult kontrolli alt väljunud. Usutavasti on kaine mõistuse hääl ning siiras soov võlgadest vabaneda see, mida hindavad makseraskustesse sattunud inimeste puhul ka krediidiasutused. Avameelne suhtlus võimaldab piisavalt sageli olukorra leebemat lahendamist ning parema diili saavutamist võrreldes sellega, mis juhtuks olukorras, kus võlgade klaarimine jäetakse kohtutäiturite kätesse.

5 soovitust võlgu jäämisel:

1. Võlgade eest jaanalinnu kombel varjumine ei too kasu kellelegi - ole kättesaadav!;

2. Oma rahalise seisu kirjeldamisel laenuandjale ole alati aus!;

3. Püüa laenuandjatega saavutada kokkulepped jõukohaste maksegraafikute sõlmimiseks;

4. Iga võlgnevuses oleva kohustuse täieliku tasumise järel suuna selle arvelt vabanev rahaline ressurss järgmise kohustuse katmisse;

5. Säilita positiivset mõtlemist – iga väike võit on edasiviiv ning piisava järjekindluse korral on enamasti võimalik makseraskustest võitjana välja tulla.


Veel samadel teemadel

Intress 2% kuus

Vali summa
100 €
5000 €
Vali periood
2 kuud
60 kuud
Kuutasu
0 €