Kuigi Eestis toime pandud kelmuste osakaal on vähenenud, registreerib politsei igal aastal sadu sääraseid kuritegusid. Nende hulka kuuluvad ka isikuandmete kuritarvitamine laenu võtmiseks. Mida teha, kui see on juhtunud sinuga, selgitab BB Finance OÜ laenuosakonna juht Aljona Treiberk.

Treiberki sõnul ei ole BB Finance’l sarnaseid kaasusi õnneks pikaajalises praktikas palju, kuid siiski tuleb neid ette. “Tihtipeale pöördub klient ise meie poole kahtlusega, et nende andmeid on kuritarvitatud ning nende nimele laenu võetud. Kahetsusväärselt juhtub see siis, kui laenuleping on juba võlgnevuses ming kannatanule tulevad esimesed meeldetuletuskirjad. Positiivse poole pealt võib öelda, et tänu õiguskaitseorganitele ning laenuandjate poolt rakendatavatele turvameetmetele tulevad niisugused juhtumid üsna kiiresti päevavalgele ja enamasti ei jää süüdlased karistuseta“ ütles Treiberk.

Tänapäeval tuvastatakse laenutaotlejad peamiselt digitaalse autentimisvahendi abil ning suurem osa Eesti laenulepingutest sõlmitakse digitaalse allkirjaga. Laenuväljastamise põhilisteks kriteeriumideks on korralik maksekäitumine, püsiv sissetulek ning Eesti residentsus. BB Finance OÜ kogub laenutaotlejate ja nende krediidivõime hindamiseks vajalikku teavet erinevatest allikatest. Esmaseks allikaks on laenutaotluses esitatud andmed (nt isiku- ja kontaktandmed, info taotleja finantsseisundi kohta), kusjuures laenutaotlust saab esitada üksnes eelnevalt tuvastatud isik. Laenutaotleja poolt esitatud andmeid kontrollitakse ja täiendatakse muudest allikatest saadava info põhjal. Muudeks allikateks võivad olla laenuandja sisemised andmebaasid (nt varasema ärisuhte käigus kogutud teave) või välimised andmebaasid ja riiklikud registrid, kust kontrollitakse laenutaotleja staatust, finantsseisundit, võimalikke maksehäireid, ülalpeetavaid, laenutaotlejaga seotud ametlikke teadaandeid jms. Saadud andmeid kontrollitakse ja analüüsitakse vastavalt laenuandja sise-eeskirjadele ja krediidianalüüsi mudelitele.

Pöördu krediidiandja poole

Kui kliendil on tekkinud kahtlus, et tema nimel ja tema isikuandmeid kuritarvitades on sõlmitud krediidileping, soovitab Treiberk esimese asjana pöörduda krediidiandja poole. Koostöös kliendiga tuvastab kliendihaldur, kas kahtlus laenutaotluse esitamisest võõrale nimele vastab tõele või mitte. Juhul, kui on alust arvata, et andmeid on kuritarvitatud ning teise inimese nimele on esitatud laenutaotlus, sulgeb kliendihaldur kuritarvitaja jaoks koheselt kasutajakonto.

Tee politseisse avaldus

“Järgmise sammuna tuleb kliendil pöörduda politseisse ning esitada sama avaldus ka neile. Edasine juurdluse protsess toimub juba krediidiandja ja politsei vahel selgitamaks välja kaasuse täpsemad asjaolud,” lisab ta.

„Kontolt välja võetud summa on võimalik kannatajal tagasi nõuda läbi kohtu.“ Treiberk lisab, et maksehäireregistrisse sattumise eest kaitseb kiire reageerimine. “Juhul, kui andmete kuritarvitamise juhtum ilmneb enne maksehäireregistrisse lisamist, käsitletakse taolisi olukordi teistmoodi ning potentsiaalsete kannatajate nimesid maksehäireregistrisse ei kanta. Kui aga juhtumist saadakse teada pärast maksehäireregistrisse kandmist, siis enda andmete eemaldamiseks tuleb oodata ära vastavasisuline kohtulahend ning juba jõustunud otsuse alusel saame esitada taotluse maksehäire kustutamiseks.„

Enda sertifikaate ega paroole ei tohi jagada

Selliste olukordade riske on aidanud maandada infotehnoloogiliste turvameetmete rakendamine. Samas ei aita ka parimad turvarakendused välistada juhtumeid, kus isik on olnud ise hooletu oma ID-kaardi või ligipääsuõiguste haldamisel (vastavalt ID-kaardi kasutustingimustele vastutab kaardi omanik enda nimele väljastatud sertifikaatidega tehtud toimingute ja tagajärgede eest). Kahetsusväärselt esineb jätkuvalt olukordi, kus antakse oma isikutunnistus või paroolid vabatahtlikult üle kolmandale isikule või ei hoita neid piisavalt turvaliselt.

Lisainfo:
Aljona Treiberk
BB Finance OÜ laenuosakonna juht
E-post: info@raha24.ee