Euribor – mis asi sa selline oled ja mis saab meie liisingutest ja kodulaenudest?

#Finants

Euribor – mis asi sa selline oled ja mis saab meie liisingutest ja kodulaenudest?

Viimasel ajal on kuulda olnud, et aastaid negatiivsena püsinud euribor on hakanud tõusma ja see suurendab laenude igakuiseid tagasimakseid. Pangad hoiatavad, et euribor jätkab tõusu ka lähikuudel ning makseraskustesse sattumise vältimiseks tuleks juba täna leida võimalusi igakuistelt kulutustelt kokku hoida.

Kui viimased seitse aastat on kuue kuu euribor olnud negatiivse väärtusega (miinuses), siis tänavu suve alguses tõusis see taas üle nulli ning oktoobri keskpaigas teatas Eesti Pank juba kuue kuu euribori tõusmisest 2,003%-ni. Kui esialgu ennustati, et euribor tõuseb nii kõrgele selle aasta lõpuks, siis viimatised prognoosid räägivad, et 2022 lõppeb ilmselt üle 3% euriboriga.

Samas toob laenude kallinemine kaasa tarbimise ja nõudluse vähenemise, mis aitab ohjeldada inflatsiooni. Riigid teevad jõupingutusi, et viia euroala keskmine inflatsioon tagasi 2% juurde aastas. Võrdluseks: 31.10.2022 seisuga on see 10,7 ja Eestis 22,4% aastas.

Vaata euribori praegust määra SIIT.

Kuid mis asi euribor siiski on?

Tegemist on Euroopa pankade vahelise rahaturu intressinäitajaga, mis on seotud Euroopa Keskpanga baasintressidega. Kui Euroopa Keskpank tõstab baasintressimäärasid, siis mõjutab see otseselt raha hinda, millega Euroopa juhtivad pangad üksteisele laenu annavad. Euribor kujunebki Euroopa suurpankade poolt antavate laenude keskmise intressimäära baasil.

Euribor on olnud miinuses 2015. aastat alates – euribori püsimine negatiivsel tasemel oli väga erakordne ja laenuvõtjatele kasulik nähtus. Tänavu juunis tõusis euribor jälle nullist kõrgemale. Kõige kõrgem oli see intressinäitaja 2008. aasta sügisel, ulatudes 5,4%-ni. Tavainimest puudutab euribor eelkõige juhul, kui tema laenu või liisingu intressimäär on seotud euriboriga (nn fikseerimata intressimäär). Euribori suurusest sõltub, kui kalli laenuga on kokkuvõttes tegemist ehk kui suureks kujunevad igakuised kuumaksed.

Tavaliselt on laenu- ja liisingumaksed seotud kuue kuu euriboriga ehk intressimäära muudetakse kaks korda aastas, kuid on ka selliseid lepinguid, kus intressimäär muutub 1, 3 või 12 kuu tagant. See tähendab, et vastava perioodi möödudes fikseeritakse laenu- või liisingulepingule uus intressimäär, mille aluseks võetakse sel ajahetkel kehtiv euribor.

Mida euribor minu jaoks tähendab?

Oma tulevase laenumakse prognoosimiseks ei pea ootama pangalt teavitust muudetud intressimäära kohta. Mitme krediidipakkuja kodulehelt leiab euribori kalkulaatorid, mis näitavad igakuise tagasimakse muutumist euribori kasvades või langedes.

Euriboriga on seotud suurem osa Eesti kodulaene ja sõidukiliisinguid. Kodulaenu puhul võib tuua näite, et kui laenusumma on 100 000 eurot ning laenutähtaeg 30 aastat, siis intressimäära tõusmine ühele protsendile tähendaks igakuise tagasimakse suurenemist keskmiselt 50 euro võrra. Kui euribor on aga 2 protsenti, on tagasimakse igakuiselt juba 100 euro võrra suurem. Kui peaks juhtuma, et see tõuseb sama kõrgeks kui viimase majanduslanguse ajal, siis 5 protsendine euribor tähendaks aga juba ligi 300 eurot suuremat laenumakset võrreldes ajaga, mil laenuleping sõlmiti ning euribori väärtus oli null.

Liisingulepingu tagasimakseid ei pruugi euribori suurenemine nii palju mõjutada , kuid veidi siiski. Toome lihtsa näite - keskmine Eesti liisinguklient on sõlminud kasutusrendilepingu viieks aastaks summale 20 000 eurot ja jääkmaksumusega 25%. Sellise lepingu puhul tõuseks kuumakse ligikaudu 10 eurot, kui euribor on 1% ja umbes 20 eurot, kui euribor on 2%.

Tark on valmis olla ka mustemaks stsenaariumiks

Kui arvestada, et täna on pankade kinnitusel keskmise väljastatava kodulaenu suuruseks ca 100 000 eurot, siis võib euribori tõusmine muuta paljude laenuvõtjate jaoks laenu teenindamise senisest keerukamaks.

Kahjuks hinnalangust ei ole ekspertide sõnul kuskilt näha ning ei tasu oodata, et senisest kõrgem euribor lähiajal uuesti langusesse pööraks. Seega tuleks kindlasti üle vaadata pere igakuine eelarve ning kaaluda uute laenukohustuste võtmist väga hoolikalt: kas need on ikka vajalikud ning kas laenude kallinedes nende tagasimaksmise kõrvalt ka elamiseks vaba raha jääb.

Lohutuseks tasub muidugi öelda, et pangad on reeglina laene väljastades mänginud läbi ka nii öelda musta stsenaariumi ja hinnanud, kas laenutaotlejad on võimelised laenu teenindama ka siis, kui euribor peaks ületama senise rekordi ja jõudma ühel hetkel näiteks 6 või ka 8 protsendini. Kui pank on väljastanud euriboriga seotud laenu, siis järelikult on laenuvõtja maksevõimet peetud sobivaks ka juhul, kui see laen muutub kordades kallimaks.

Mõni pank pakub võimalust fikseerida euriboriga seotud laenu intressimäär kindlaks perioodiks, mil igakuised tagasimaksed ei sõltu euribori suurusest. Laenuvõtjad tunnevad selle vastu huvi eelkõige siis, kui euribori määrad on kasvutrendis, kuid kokkuvõttes ei pruugi see tuua loodetud säästu. Fikseeritud intressimääraga laenuperioodi jooksul võivad euribori määrad korduvalt üles-alla kõikuda ja seetõttu ei ole võimalik kindlalt öelda, milliseks kujunevad need pikema aja vältel.

Kindlam on juba praegu vaadata üle kõik pere finantskohustused ning võimalusel otsida kohti kokkuhoiuks. Parem on makseraskusi ennetada ja olla nendeks valmis. Raskuste tekkimisel tuleks siiski koheselt oma laenuandja poole pöörduda ja leida ühiselt lahendusi nende ületamiseks.


Veel samadel teemadel

Vali summa
100 €
5000 €
Vali periood
5 kuud
60 kuud
Osamakse
0 €
Arvutus on ligikaudne ja võib erineda Sulle pakutavatest tingimustest!